Otse põhisisu juurde

EMA - Eesti Metsa Abiks Estonian Forest Aid aka Helping Estonia's Forests



Eesti Metsa Abiks (lühendatult EMA, ingliskeelses meedias Estonian Forest Aid[1] või Helping Estonia's Forests[2]) on Eesti kodanikuliikumine, mis propageerib Eesti metsade säästvat majandamist, samuti tegeleb laiemalt Eesti metsanduspoliitikaga seotud probleemidele tähelepanu juhtimisega[3]. Samanimeline mittetulundusühing registreeriti liikumise aktivistide poolt äriregistris 2017 juunis[4]. Alates 2018. aasta jaanuarist on EMA-liikumine Metsahoolekogu Eesti esinduse sotsiaalkoja liige.[5]

Sisukord

Liikumise tekkepõhjused ja eellugu


16. detsembri 2016 meeleavalduse rongkäik
Liikumine loeb oma alguspunktiks 16. detsembril 2016 Eesti metsade kaitseks toimunud meeleavaldust, mille rongkäik kulges Keskkonnaministeeriumi eest Riigikogu ette.[6][7] Meeleavaldusel osalenute arvu on hinnatud sajakonnast tuhande inimeseni[8], ning selle eesmärgiks oli osutada vastuseisu plaanitavale metsaseaduse muudatusele, milles nähti ette kuusikute raievanuse langetamist viljakates kasvukohtades, kus esineb ohtralt juurepessu kahjustusi, ning teisi raiepiirangute leevendusi, aga ka üldisemat vastasseisu Eesti metsanduspoliitika suunale, mis kriitikute hinnangul irdub järjest enam säästvast kursist[9] ning milles nähakse eelkõige tööstuse huvide edendamist.[10][11] Piketi korraldamise ajendiks võib aga lugeda Keskkonnaministeeriumi taganemist keskkonnaühendustega saavutatud kokkuleppest, mille alusel oleks kuusikute raievanuse langetamist kompenseeritud laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmisega,[12] samuti ka 101 kultuuritegelase poolt 1. detsembril Riigikogule, ministritele ja presidendile saadetud metsapoliitikat kritiseeriva ja metsaseaduse muudatust tagasi lükkama kutsuva avaliku kirja[13] vähene kajastus, eriti riigimeedias.

Liikumise programm

EMA-liikumise avatud programm koosneb poliitilisest, sotsiaalsest, ökoloogilisest ja majandusosast.
  • EMA poliitiline programm näeb ette Keskkonnaministeeriumi suunamist tagasi selle väljakuulutatud eesmärgi juurde, milleks on „vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine,” ning selle eesmärgi saavutamiseks soovitakse tõsta loodusharidusliku taustaga inimeste osakaalu ministeeriumi ja selle allametite juhtkonnas. Ka nõutakse seal kinni hoidmist seaduslikult meie metsanduspoliitika aluseks olevast säästlikust mudelist, mille järgi majandussfäär peab toimima ühiskonna poolt aktsepteeritavates raamides ning ühiskond omakorda ei tohi keskkonnale liigset survet osutada, vastasel korral satub ohtu keskkonnahüvede pärandumine tulevastele põlvedele. Praktikas tähendab see laiemapõhjalist, tasakaalustatud ja mittenäilist kaasamispoliitikat. Samuti kutsutakse seal üles metsanduse arengukava ennetähtaegselt avama ja läbi viima täielikku Eesti metsade inventuuri, lõpetamaks antud valdkonnas aset leidvat segadust raiemahtude, metsatagavara ja muu sellise osas.
  • Programmi sotsiaalosa soovib kohaliku omavalitsusüksuse kaasamist riiklikku raiete planeerimisse sellisel määral, et neil on otsustusõigus konkreetsete metsade kasutuse üle, saavutamaks tasakaalustatud ja mitmekülgne kõiki osapooli võimalikult rahuldav metsakasutus. Erametsaomanike seas tuleb levitada teavet metsa mitmekülgsest olemusest ning sotsiaalsest ja ökoloogilisest mõõtmest, ning otsida laiemaid võimalusi kompromissideks.
  • Programmi keskkonnaosa näeb ette täiendavat järelevalvet elurikkust ähvardavate ohtude üle, et kaitsemeetmeid saaks kiiremini kasutusele võtta, ning pooldab ornitoloogide soovitatud raierahu ideed (mujal on ühendus väljendanud konkreetset poolehoidu viie teadus- ja looduskaitseorganisatsiooni poolt 2000. aastal välja pakutud neljakuisele raierahule).[14] Samuti rõhutatakse seal, et kaitsealad peavad täitma elustiku kaitsmise eesmärki ning metsamaastike ühtse tervikuna planeerimise vajadust.
  • Programmi majandusosa nõuab metsamajanduse seadusega tagatud sisu rakendamist praktikas, s.t „metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis”[15], eraldi punktina on välja toodud loodusturismi arenguvõimalustega arvestamine. Majandusprogrammi viimane punkt ütleb, et loodusressursse tuleb väärindada suurima kasu eesmärgil, selgitades taas ühenduse seisukohta, et säästlik kasutus toobki suurimat kasu.[16]

Liikmeskond

Eesti Metsa Abiks koordinaatoritena on meedias esinenud Linda-Mari Väli[17], Madis Messimas (veeprogramm)[18], Indrek Vainu (erilahendused), Veljo Värk (rabade programm)[19] ja Martin Luiga[20]. Ühingu juristina on tegev Sven Anton [21]. 2017. aasta maikuus oli liikumisega formaalselt liitunud pisut alla tuhande inimese[22], nende Facebooki grupis aga oli sama aasta novembrikuus inimesi veidi alla kuue tuhande.[23] Liikumise leheküljel öeldakse, et liikmeks võib end nimetada igaüks, kes nõustub liikumise eesmärkidega nende edendamise raames.[24]

Tegevus

Loodava Keretü looduskaitseala juhtum


EMA infokoosolek Nursipalu harjutusväljaku väravas Riigikogu kaitsekomisjoni külastuspäeval
20. veebruaril süüdistas EMA kaitseministeeriumit, et too survestab keskkonnaministeeriumit Keretü looduskaitseala loomisega viivitama, et selle kaitsekord Nursipalu harjutusväljaku laiendamist ning miinipildujate laskeala loomist ei häiriks. Ühenduse hinnangul on selline asjade käik piirkonna loodusväärtuste suhtes lubamatu ning hoolimatu,[25] Keskkonnaministeerium aga leidis, et harjutusväljaku KMH võib looduskaitseala arengule kaasagi aidata, ning et Keskkonnaametil on juba õigus piirata kõiki tegevusi, mis võiksid kohapealseid loodusväärtusi kahjustada.[26] Seepeale tegi ühendus uue avalduse, milles nõuti kaitseala moodustamist algsete, 2013. aasta eksperthinnanguga sätestatud piiride järgi, ümberkaudsete metsade raadamise vältimist ning miinipilduja harjutusala loomist Nursipalu asemel Sirgalasse, kuna sealne looduskeskkond on juba põlevkivi kaevandamise tõttu tugevasti kahjustatud.[27] 23. märtsil külastas Nursipalu harjutusväljakut Riigikogu kaitsekomisjon, keda EMA aktivistide rühm polügooni väravas vastu võttis, et neile paikkonna loodusväärtusi ning vallavalitsuse ja vallakodanike vastuseisu looduskeskkonna muutmisele meelde tuletada.[28]
6. novembril teatas EMA avalikkusele, et on koos kohaliku seltsinguga Inimsõbralik Nursipalu Nursipalusse väljastatud raadamisload kohtusse andnud, kuna harjutusväljaku infrastruktuurivõrgustiku KMH ei olnud lõpetatud, ja seega polnud olemas ka raadamisloa aluseks olla saavat planeeringut.[29] Ühenduste hinnangul taheti raadamist läbi viia kiirustades ja salaja. Kolm päeva varem avaldas raadamiste suhtes kriitilise noodi ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda.[30]
Tallinna Halduskohus lükkas EMA ja Inimsõbraliku Nursipalu kaebuse tagasi põhjendusel, et ühenduse eesmärgiks oli metsa maavõtmist takistada, seda aga enam ei saa. EMA jurist leidis, et selline seisukoht on vastuolus senise kohtupraktika ja seaduslikkuse põhimõttega, kuna lubab ebaseaduslikke raiepraktikaid tingimusel, et keegi ei jõua õigeaegselt sekkuda. Seega kaebas ühendus halduskohtu otsuse 6. detsembril Tallinna Ringkonnakohtusse edasi.[31]

Tselluloositehase vastane kampaania


EMA tehasevastane infokleebis
EMA on tugevalt kriitiline olnud ka Tartu lähedale kavandatava tselluloositehase suhtes[32]. Nende tehasevastane kampaania algas 3. aprillil 2017, mil nad edastasid pöördumise neljale ministrile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile, soovides, et riigi eriplaneeringut ei algatataks, ning juhul, kui see siiski algatatakse, olla kaasatud asukoha eelvaliku tegijate hulka. Samuti soovis ühendus, et tehase planeerimisplaanile eelneks sõltumatute ekspertide laiapõhjaline uuring, mis selgitaks, kas tehase rajamine on võimalik ilma Eesti metsaressurssi liigselt koormamata.[33] Neli päeva hiljem antakse Tartu linnapeale ja Tartumaa maavanemale üle aga pöördumine, milles osutatakse, et enne tehase asukoha määramist Emajõe äärde tuleks välja selgitada kohalike elanike arvamus ning et plaani algatanud osaühing pole seni selle vastu huvi tundnud.[34] Mõned päevad peale neid pöördumisi, 12. aprillil, korraldas Est-For Invest OÜ Maaülikoolis infokoosoleku, mida külastas ka EMA koordinaator Linda-Mari Väli, kes kandis temaatilist särki ning tuletas Aadu Pollile meelde, et OECD raporti kohaselt on Eesti metsakasutus ohtlikult kõrge ning et peale biokiutehase ähvardab Eestisse kerkida veel teisigi puidutooret vajavaid ettevõtteid.[35][36] Polli vastas, et tehas kasutaks vaid seda puitu, mis muidu ekspordiks läheks.
Maikuu esimesel päeval korraldas liikumine matka Supilinnast Vorbusele, tutvumaks arvatavasse tselluloositehase ehituspiirkonda jääva loodusega, matkast võttis osa kümmekond aktivisti ning selle vältel kohati haruldast jäälindu ning kohtuti ka kohalike elanikega, kes ütlesid TV3 reporteritele, et ei soovi tehast.[37] Kaks nädalat hiljem toimus Tartu raekoja platsil suurema osalejate arvuga meeleavaldus, millest võtsid teiste hulgas osa ka Tartu linnapea Urmas Klaas, näitleja Merle Jääger, luuletajad Kristiina Ehin, Contra ja Aapo Ilves ning lastekirjanik Mika Keränen, ning esineti teemakohase luule, laulude ning kriitiliste sõnavõttudega.[38]
Septembris 2017 algatas liikumine kohtuasja, milles nõuab Tartu tehase rajamisega seotud haldusaktide tühistamist, leides, et juba toormemaht, veetarve ja saasteoht on piisavad, kaalumaks ühiskondlikul tasandil tehase ärajätmist.[39] Halduskohtus lükati kaebus tagasi, liikumine vaidlustas tagasilükkamise ringkonnakohtus, kus nende määruskaebust samuti ei rahuldatud, 11. detsembril andis liikumine oma määruskaebuse Riigikohtusse, leides, et kohtuasja puhul leidub palju uudseid probleeme, mille osas õiguskindlus hetkel puudub, ning et seoses suure ühiskondliku huvi ja paljude inimeste mõjutamisega oleks pigem asjakohane kaebust siiski menetleda. Est-For kommenteeris, et nende projekt ei ohusta Eesti puiduressurssi ning et planeerimisprotsessi kaasamisosa pole veel alanud.[40] Rahandusministeerium leiab, et riigi eriplaneeringu algatamisel pole menetlusvigu tehtud.[41]

Harku järve läänemetsad

28. juulil vaidlustas Eesti Metsa Abiks Harku järve läänekaldale väljastatud lageraieload, kuna valla üldplaneeringuga olid need määratud rohealadeks, mida tuleb majandada lageraiest erineva meetodiga.[42] 15. augustil toimus Keskkonnaametis arutelu ameti, Harku vallavalitsuse, kohaliku kogukonna ja EMA vahel, ainult omaniku esindaja saatis oma seisukohad kirja teel. Kodanike, valla ja EMA seisukohad ühtisid ning Keskkonnaamet kuulutas loa õigustühiseks. Edasiste üldplaneeringuga lubatavate võimalike hooldus- või turberaiete puhul soovitati kaasata nõustavaid eksperte, et kindlustada roheala kvaliteedi säilimine nii elurikkuse hoidja, tuuletõkke kui vihmaveefiltrina.[43]

EMA audit NEPCONile Riigimetsa Majandamise Keskuse FSC sertifikaadi asjus

16. oktoobril 2017 esitas EMA RMK NEPCONi auditile omapoolsed kogutud juhtumid halbadest metsanduspraktikatest, mis olid kogutud samal aastal ja sisaldasid viiteid RMK-poolsetete otsestele rikkumistele FSC säästva metsamajanduse sertifikaadi vastu ja teravatele konfliktidele kohalike elanike huvide ning nende kodukohas teostatava raietegevuse vahel, samuti erinevatele puudujääkidele ökoloogiliste süsteemide jätkusuutlikkuse tagamisel.
Tähelepanu juhiti ka riigimetsa majandajate eksimustele seoses looduskaitsealuste jugapuude hävitamise ja Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndis teostatud raietega, kohalike elanike puudulikule kaasamisprotsessile raiete planeerimisel Viimsis ja Taevaskojas, mitmetele konkreetseid raieid puudutavatele säästva metsamajanduse või metsaseaduse nõuete täitmise vigadele ning loodusturismi ettevõtjate ja mesinike pöördumistele, milles konkreetsed huvigrupid praeguse RMK metsamajanduspoliitika vastu sõna võtavad. Auditit illustreerisid fotod, ajakirjanduses ilmunud artiklid ja väljavõtted RMK ja kodanike vahelisest kirjavahetusest.[44]

Säästva metsanduse konverents


Koordinaator Linda-Mari Väli ettekannet pidamas.
25. oktoobril 2017 korraldati Riigikogu konverentsisaalis EMA, Tartu Ülikooli ja Riigikogu keskkonnakomisjoni koostöös säästva metsanduse teemaline konverents "Mets kui loodusvara ja ühine vastutus", kus esinesid ettekannetega Tartu Ülikooli teadurid Anneli Palo ja Asko Lõhmus, Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüür, EMA koordinaator Linda-Mari Väli, loodusturismi ettevõtte Estonian Nature Tours tegevjuht, asutaja ja omanik Marika Mann ja kultuuriteoreetik Hasso Krull[45]. Anneli Palo ettekanne tutvustas Eesti metsade ajaloolist kujunemist, juhtides tähelepanu juba 1995. aastal Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel läbi viidud nn. põlismetsade inventuuriga tuvastatud faktile, et ehtsat põlismetsa on Eesti metsapinnast vaid 2%.[46] Ka ELF-i juht osutas oma ettekandes vanade metsade vähesusele ning seadis kahtluse alla kaitseväärtuste kaitsmise, ka tutvustas Tüür ELF-i poolt ette valmistatavat ettepanekut Looduskaitseseaduse muutmiseks, mis sätestaks minimaalse kaitsekorra, mida ei saaks määrustega raiete juriidilisi definitsioone muutes halvendada.[47] Eesti Metsa Abiks üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli tutvustas EMA esialgset visiooni järgmisest metsanduse arengukavast, nimetades seda kompenseerivaks arengukavaks, mis tasakaalustaks praegu kehtiva, intensiivse arengukava poolt tekitatud sotsiaalseid ja ökoloogilisi kahjusid.[48] Oma ettekandes rääkis ta muuhulgas vajadusest kehtestada kevadised, suvised ja sügisesed raiepiirangud ning suurendada range kaitse all olevate metsade osakaal 20%-le. Ta pakkus ka välja, et pikemas perspektiivis mõeldes võiks Eestisse luua absoluutne rahvuspark, nagu Bali saarel, kus pole mingeid lanke. Konverentsi teises pooles tutvustas Marika Mann loodusturismi rakendamata arengupotentsiaale Eestis ning Eesti ainulaadset positsiooni linnuvaatlusriigina, rõhutades maailma näitel riigi toe vajalikkust loodusturismi arendamisel.[49] Hasso Krull tutvustas briti majandusteadlase Dieter Helmi loodusliku kapitali kontseptsiooni, mis väärtustab kõige kõrgemalt taastuvaid loodusvarasid: puhast õhku, puhast vett, looduskooslusi, tuues näiteks kohaliku joogivee hinna sissetoodud joogivee vastu, soo säilitamise hinna soo taastamise hinna vastu ja lagedaks raiutud metsa hinna kasvava metsa hinna vastu.[50] Viimases ettekandes avalikustas Asko Lõhmus Tartu ülikooli looduskaitsebioloogide töörühma tuhandes juhupunktis üle Eesti tehtud kontrolluuringu Eesti metsasuse kohta, mille tulemused ei erinenud oluliselt riikliku metsastatistika tulemustest (erinevused jäid hinnanguvea piiresse). Kontrolluuringut on plaanis jätkata ning selle algandmed avalikuks teha. Vaatamata sellele lubadusele ei ole andmeid siiski avalikuks tehtud.[51]

Muu

26. juulil 2017 avaldas EMA oma vastuväited kolme Tallinna pargi kaitse alt välja arvamisele[52], Windecki pargi puhul liitus nendega ka Pirita linnaosavalitsus.[53]
15. detsembril toimus Tallinnas ja Pärnus „Meeleavardus Eesti metsa abiks”[54], mis märkis aasta möödumist liikumise algusest ning kutsus jätkuvalt üles säästvamale metsamajandamisele ja „kompenseerivale arengukavale”. Ürituse Tallinna kogunemisest võttis osa sadakond inimest. Üritusel anti Keskkonnaministeeriumile üle Rahva Lootuse auhind. Kõnede ja lauludega esinesid Tõnis Mägi, Jaak Johanson, Kristjan Piirimäe, Tiit Kaasik, Mihkel Kangur, Jaak Tuksam,Triinu Taul ja teised.[55]
Eesti Metsa Abiks esitas 2017. aasta detsembris koos kaheteistkümne metsaomanike ühendusega Metsaseaduse muutmise eelnõule omapoolsed ettepanekud, milleks oli arengukava põhinemine valdkonnaülestele arengustrateegiatele nagu Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ning Eesti kultuuri ja selle kestlikkuse rõhutamine seaduses.[56]

Tunnustused

25. jaanuaril 2018 kuulutati kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateo konkursi rahva lemmikuks.[57] Koordinaator Linda-Mari Välit on liikumise juures tehtud töö eest tunnustatud Eestimaa Looduse Fondi 2016. aasta noore looduskaitsja eripreemiaga[58], sama tegevuse eest valiti ta ka Ekspress Meedia EESTI MÕJUKAD 2017 maaelu edendajate Top 20 kahekümnendale kohale.[59]

Kriitika

24. märtsil ilmunud artiklis „Tunne oma vaenlast” süüdistas ajakirjanik Mari Kartau EMA-liikumist asjatundmatuses, radikalismis ja kombetuses, juhtides tähelepanu ka episoodile, kus ühenduse aktivistid teadmatusest oma infomaterjalides kaitsealuste liikide elupaigad avalikustasid, mis on Looduskaitseseadusega keelatud[60], ent hiljem on sama ajakirjanik nende NEPCONile esitatud auditit RMK rikkumiste kohta nimetanud põhjalikuks[44] ning koordinaator Väli valimisel Ekspress Meedia top 20 maaelu mõjutaja hulka kirjutas ta, et nüüdseks on tal metsanduslikud baasteadmised omandatud ja seega tuleb tema arvamusega arvestada.[61]
11. oktoobril, kui tselluloositehase hankedokumentide vastase kaebuse tagasilükkamine ringkonnakohtus vaidlustati, väljastas keskkonnaminister Siim Kiisler pressiteate, milles nimetas MTÜ Eesti Metsa Abiks tegevust „tüli ja vaenu õhutamiseks”, „destruktiivseks” ning „vastutustundetuks” ja nende kaebust „absurdseks”.[62] Koordinaator Väli vastas ministri avalduse peale, et see kurvastab teda ning et minister saab EMA taotlustest valesti aru, lisaks leidis Väli, et ministri avaldus sisaldab ekslikke väiteid.[63] Liikumise jurist lisas, et ainult kohtu kaudu saabki antud juhul avalikku diskussiooni tekitada, kuna senised otsused olevat langetatud suletud uste taga.[64]

Viited



  • Arthur Neslen. "Forest watchdog calls for protection of Estonia’s pagan heritage". Climate Home News, 23. jaanuar 2018. Kasutatud 24. jaanuar 2018.

  • "Environmental activists take legal action against €1 billion pulp mill plan". ERR Business, 19. september 2017. Kasutatud 30. novembril 2017.

  • http://www.liikumine.ee/meist.html (vaadatud 27.07.2017)

  • Sissekanne Äriregistris [1] (vaadatud 27.07.2017)

  • "Metsakaitsjad toetavad eriolukorra kuulutamist metsades". Pealinn, 12. jaanuar 2018. Kasutatud 20. jaanuar 2018.

  • Piret Lakson, Elisabeth Kungla. "Galerii ja video: metsakaitsjad avaldasid ministeeriumi ees meelt". Postimees, 16. detsember 2017. Kasutatud 24. novembril 2017.

  • Henri Kõiv. "Kodanikuaktivismi taassünd? Metsad, loomad ja Rail Baltic". Vikerkaar, Mai 2017.

  • Rainer Vakra. "OTRK "Kus on metsas tasakaal?"". Riigikogu stenogramm.

  • Asko Lõhmus, Raul Rosenvald, Kaie Kriiska. "Tartu teadlased: keskkonnaministeerium varjab mittesäästlikku metsaraiet". Postimees, 14. detsember 2016.

  • Nils Niitra. "Metsatöösturite lobi survestab järjest enam raiuma". Postimees, 15. detsember 2015.

  • Linda-Mari Väli. "Riigi laastav ja silmakirjalik metsanduspoliitika ehk miks me korraldame reedel piketi metsaseaduse muudatuste vastu". Eesti Päevaleht, 15. detsember 2016.

  • Linda-Mari Väli. "Linda-Mari Väli: riigi laastav ja silmakirjalik metsanduspoliitika ehk miks me korraldame reedel piketi metsaseaduse muudatuste vastu". Eesti Päevaleht, 15. detsember 2016.

  • "Kultuuritegelased pöördusid Eesti metsa päästmiseks riigijuhtide poole". Delfi, 1. detsember 2016.

  • "Kodanikuühendus: hoolimatu ja jõhker raietegevus lindude pesitsusperioodil vajab suuremaid piiranguid". Pealinn, 7. juuli 2017. Kasutatud 27. novembril 2017.

  • Eesti metsapoliitika heakskiitmine (1997) lisa 1, III-1, Riigi Teataja I, 47, 768

  • Eesti Metsa Abiks liikumine. "Eesmärgid". EMA kodulehekülg.

  • Allar Viivik. "Lageraie Viimsis tuli kohalikele üllatusena". Harju Elu, 17. märts 2017.

  • "EMA: Keskkonnainspektsioon algatas väärteomenetluse pärast kodanikuühenduse pöördumist". Pealinn, 29. september 2017.

  • "25.10.2017 Konverents: ​METS KUI LOODUSVARA JA ÜHINE VASTUTUS". EMA koduleht. Kasutatud 30. novembril 2017.

  • Martin Luiga. "Martin Luiga: erametsaliidu marss piiramatu lageraie poole". Postimees, 30. juuli 2017.

  • "Eesti Metsa Abiks: kohus on ainus viis puidutehase teemal arutelu tekitada". ERR, 12. oktoober 2017.

  • Henri Kõiv. "Kodanikuaktivismi taassünd? Metsad, loomad ja Rail Baltic". Vikerkaar, Mai 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Mari Kartau. "Linda-Mari Väli juhib masse metsa poole". Maaleht, 23. november 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Koostöö". Eesti Metsa Abiks koduleht. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Looduskaitsjad: Kaitseministeerium pidurdab väärtusliku kaitseala loomist". Maaleht, 20. veebruar 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Marku Lamp. "Kommentaar: Keretü kaitseala moodustamise teemal". Bioneer, 26. veebruar 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Kodanikuliikumine: kaitseministeerium pilluks miine üle merikotka ja metsise elupaikade". Pealinn, 3. märts 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Piltuudis: metsakaitsjad püüdsid riigikaitsekomisjoni polügooni väraval kinni". Elu24, 24. märts 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Kodaniku-ühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse". Äripäeva Põllumajandus, 6. november 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Keskkonnaühendused: raietegevus Nursipalus loob lubamatu pretsedendi". Maaelu, 3. november 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Kodanikuühendus kaebas Nursipalu raadamise ringkonnakohtusse". ERR, 7. detsember 2017. Kasutatud 8. detsembril 2017.

  • http://www.liikumine.ee/tselluloositehas.html (vaadatud 27.07.2017)

  • Jaan Olmaru. "Kodanikuaktivistide avalik pöördumine ei toeta uue tselluloositehase rajamist". Tartu Postimees, 3. aprill 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Tselluloositehase rajajad pole kohalike elanike huvidega arvestanud". Pealinn, 7. aprill 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Est-For Investi avalik infoüritus 12.04 (I osa)". Est-For Investi Vimeo kanal, 26. aprill 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Ain Alvela. "Fosforiidisõda vol. 2 - EI Tartu tselluloositehasele!". Maaleht, 2. mai 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Martin MAe. "Vorbusel avaldati plaanitava tehase vastu meelt". Kanal 2 Reporter, 1. mai 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Reet Pärgma. "VIDEO JA FOTOD MEELEAVALDUSELT: Kui see tehas tuleb, siis ma aheldan ennast ise selle nurgakivi külge!". Delfi Ärileht, 13. mai 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kodanikuuhendus-laks-miljarditehase-kavandajate-vastu-kohtusse?id=79545280

  • "Puidutehase vastased pöördusid riigikohtusse". Pealinn, 12. detsember 2017. Kasutatud 13. detsembril 2017.

  • Adele Johanson. "Rahandusministeerium: keskkonnaühendus rapsib ilma asjata". Postimees, 19. september 2017. Kasutatud 18. detsembril 2017.

  • "Kodanikuühenduse kiire reageerimine päästis Harku järve äärsed metsad". Pealinn, 17. august 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Keskkonnaametis arutleti Harku järve äärsete metsade saatuse üle". Bioneer, 16. august 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Mari Kartau. "EMA seab RMK FSC sertifikaadi kahtluse alla". Maaleht, 16. oktoober 2017. Kasutatud 29. novembril 2017.

  • "Otse: teadlased ja kodanikuühendused lahendavad Riigikogus Eesti metsanduse probleeme". Postimehe Atlas, 25. oktoober 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Ain Alvela. "Teadlane: kaitset vajab eelkõige põlismets, mida on Eestis vaid kaks protsenti". Maaleht, 26. oktoober 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Ain Alvela. "Looduse fond: kaitsealune mets ei pruugi olla kaitstud". Maaleht, 27. oktoober 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Kai Maran. "Väli: raiemahte tuleb alandada". Pealinn, 25. oktoober 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Ain Alvela. "Turismiettevõtja: kui ainulaadsus kaob, läheb ka turist". Maaleht, 25. oktoober 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Mets kui loodusvara ja ühine vastutus II". Riigikogu Youtube'i kanal, 25. oktoober 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • Randel Kreitsberg, Tartu ülikool. "Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited". ERR-i Novaator, 25. oktoober 2017. Kasutatud 25. novembril 2017.

  • "Eesti Metsa Abiks liikumine esitas vastuväited kolme Tallinna pargi looduskaitse alt välja arvamise vastu". Bioneer, 26. juuli 2017. Kasutatud 29. novembril 2017.

  • "Pirita ei kooskõlastanud Windecki pargi looduskaitse alt väljaarvamist". Pealinn, 3. august 2017. Kasutatud 29. novembril 2017.

  • "Huvitaja. Eesti mets.". Vikerraadio, 13. detsember 2017. Kasutatud 18. detsembril 2017.

  • "Fotod: kodanikuühendus avaldas Tallinnas ja Pärnus metsa kaitseks meelt". ERR uudised, 15. detsember 2017. Kasutatud 18. detsembril 2017.

  • "Kolmteist ühendust esitasid juba omapoolsed metsaseaduse muudatusettepanekud". Maa Elu, 19. detsember 2017. Kasutatud 19. detsembril 2017.

  • Sven Randlaid. "Selgusid aasta keskkonnategu ja keskkonnasõbralik ettevõte". Postimees, 25. jaanuar 2018. Kasutatud 26. jaanuar 2018.

  • Piret LAkson. "Noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko". Postimees, 1. veebruar 2017. Kasutatud 26. jaanuar 2018.

  • "EESTI MÕJUKAD 2017: maaelu edendajad". Maaleht, 23. november 2017. Kasutatud 26. jaanuar 2018.

  • Mari Kartau. "Tunne oma vaenlast". Sirp, 24. märts 2017. Kasutatud 29. novembril 2017.

  • Mari Kartau. "Linda-Mari Väli juhib masse metsa poole". Maaleht, 23. november 2017. Kasutatud 29. novembril 2017.

  • Siim Valmar Kiisler. "Siim Kiisler: MTÜ Eesti Metsa Abiks õhutab tüli ja vaenu". Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Uudised, 11. oktoober. Kasutatud 27. novembril.

  • Linda-Mari Väli. "EMA-liikumise vastus keskkonnaministrile". Bioneer, 11. oktoober 2017. Kasutatud 27. novembril 2017.


    1. "Eesti Metsa Abiks: kohus on ainus viis puidutehase teemal arutelu tekitada". ERR, 12. oktoobril 2017. Kasutatud 27. novembril 2017.

    Välislingid

    Kommentaarid

    Postita kommentaar

    Populaarsed postitused sellest blogist